Lühidalt

Esiteks ma leidsin alkoholipoest Eesti õlle! Lausa kaks sorti on esindatud ja keegi läks Saku Originaali kuuspakiga ka poest välja. Ja alkoholi saab siin osta ainult spets alksipoest. Tavalistes toidupoodides on ainult väga lahjat õlut, siidritest olen leidnud ainult ühte Rootsi oma, mida ükskord Gotlandil proovisin ja mis maitses veel kordades keemilisemalt, kui värvilised Eesti siidrid.
Teiseks nägin ma paar päeva tagasi esimest kohalikku kodutut, kes siis oma akordioniga poeukse kõrval istus. Ma üldiselt üritan neile otsa mitte vaadata, sest nad teevad mind alati hirmus kurvaks, aga millegipärast seekord vaatasin ja üllataval kombel ei olnud seal see õnnetu, hale pilk, vaid mees oli hoopis rõõmus ja mängis rõõmsat viisi ja mitte ei rikkunud mu tuju ära, vaid hoopis vastupidi. (Sularaha mul kahjuks ei olnud ja ei hakanud ka pangaautomaati otsima).
Kolmandaks suutsin ma eile siin umbes sajandat korda ära eksida. Autoga äraeksimine on palju hullem kui jala, sest ma ei saa tee ääres lihtsalt seisma jääda ja ringi vaadata. Lisaks on siin linnad hoopis teisiti üles ehitatud ja ma pidin mitu illegaalset U-pööret tegema. Aga asjal on hea külg - nimelt mul on vist mingi kuues meel kõigi nende eksimistega tekkinud, mis mind õigesse kohta juhatab, sest kui ma olin juba täiesti kindel, et õigesse restorani mitte kunagi ei jõua, siis märkasin, et olin just parka sissesõidu juures.
Neljandaks veel paar sõna islandlaste sõbralikkuse kohta - laupäeva öösel ootasin kuskil oma seltskonda ja järsku tulid mu juurde mees ja naine, viimane tutvustas ennast ja oma venda, ütles mulle: "You know, you are very beautiful" ja siis jalutasid lihtsalt minema.