Mõned tähelepanekud

1. Numbrimärkidele ei kehti mitte mingisugused reeglid - esile tooksin ZORRO, BJ ja Hummeri, mille nimi oli HUMBLE.
2. Kütus maksab sama palju kui Eestis.
3. Kütmine see-eest on kordades odavam.
4. Internet on kallis lõbu.
5. Soe vesi haiseb, mistõttu esimestel siinveedetud nädalatel oli hammaste pesemine väga ebameeldiv protseduur.
6. iPhone oli/on ebaseaduslik.
7. Ilm pole pooltki nii halb kui räägitakse.
8. Metsa on poole rohkem kui väidetakse.
9. Peale kuumaveeallikas ujumist saad pehmema naha kui kunagi varem ja nädalaks juuksed, mida ei saa kammida.
10. Talvehooajal vaalu ei näe (reklaamigu nad mida tahes).
11. Teed in väga heas korras, miinuseks pidevad lamavad politseinikud.
12. Ükskõik kui külm väljas on, siis on alati inimesi, kes käivad plätude, nabapluuside ja paljaste säärtega.
13. Vaatamata sellele, et siin mingil määral metsa on, siis roadtripile minnes metsapeatustega arvestada ei tasu.
See nimekiri tõenäoliselt jätkub...

Nädalavahetuse veetsin nn suvemajas (nn sellepärast, et siin väidetavalt ei ole suve selle kõige tavalisemas tähenduses, kuigi ma ei imestaks kui ka see oleks samasugune vale, nagu et siin ei ole puid ja ilm on koguaeg halb jms). Igatahes asus see umbes 70-80 km Reykjavikist mägedevahelise järve kaldal. Sinna oli ehitatud terve "suvemajakeste" kvartal või pigem mitu kvartalit, mis minu jaoks isiklikult on kindel koht, kuhu ma ei taha oma melust pääsemise kohta, sest ma kujutan ette, et hooajal on seal meeletu rahvamass. Igasugust läbustamist nagu näiteks Mändjala kämpingutes aset leiab, siin vist ei ole, aga sellegipoolest on minu jaoks sellise maja omamise eesmärk teiste inimestega ümbritsetud piirkonnas puudulik. Mis ei tähenda muidugi, et ma seda nädalavahetust ei nautinud, sest ei ole väga raske nautida tunnikest kuumas mullivannis tähistaeva all, jalutuskäiku mööda järvekallast või pühapäeva hommikut head raamatut lugedes ja aeg ajalt aknast lumiseid mäetippe vaadeldes.
See selleks - nüüd veidi maastikukirjeldust. Laupäeval sõites oli minu õnneks väga ilus päikesepaisteline ilm, nii et sain autoaknast ümbrust jälgida. Kui Eestis ringisõites on silmapiiril alati paistmas mets (v.a. enamasti kui sõidadki metsa vahel), siis siin oma sama seis mägedega. Mäed on igal pool - isegi kui sõidad mäe otsa, siis su ees, vasakul, paremal ja igal pool mujal on ikka mäed. Päris metsa moodi metsa on minimaalselt, enamasti on puud istutatud kindla joone järgi, mis jätab asjast ikka väga tehisliku mulje. Kuulsaid islandi lambaid, keda pidid ka kõik kohad täis olema, nägin ma ainult ühes kohas, aga see ei olnud mitte tingitud järjekordsest üldistamisest, vaid sellest, et loomad on talvehooajaks tubasele režiimile kolinud. See-eest oli teeäärsetel karjamaadel palju hobuseid, kohalikud hobused on väikest kasvu ja karvased ehk siis sellise suurema poni moodi.
Maanteed on siin väga heas korras, kuid halvad teeolud väljenduvad teistes asjades kui kodus. Nimelt läbisime teelõigu, kus on tugeva tuule korral sõitmine keelatud, kuna meretuule ja mäe koostööl on lihtsalt oht, et sind lennutatakse koos autoga teelt minema. See tundus mulle esialgu kaheldav ja kujutasin ette, et siis peab ikka täitsa torm väljas olema, kuid pühapäeval tagasi sõites kui väljas oli selline keskmine vihma ja tuulega ilm, lendas teelt välja meie ees sõitva auto järelkäru.
Lõpuks ometi sain ärkvelolles läbida veealuse tunneli, mis on Islandil ainus. Kuuekilomeetrises tunnelis oli pm iga poole kilomeetri tagant kiiruskaamerad (mida on siin ka maanteedel meeletult) ja tulekustutid.
Siin on linnad (vähemalt Reykjaviki ümbruses) väga kokku kasvanud, arvatavasti ehitusbuumi töö ja nüüd on välimiste linnade äärtes terved elamukvartalid, mis on tühjad. Paar aastat tagasi on Bauhof siia kolinud, terve kompleksi ehitanud ja seejärel on see lihtsalt tühjalt seisma jäänud.