Jõulud! Jõulud! Jõulud!

Nagu ma varemgi olen juba maininud, on siin tervelt kolmteist jõuluvana. Nad hakkavad käima kolmteist päeva enne jõululaupäeva ja toovad sussi sisse midagi ehk siis nagu meil on päkapikud. Muidu on Islandi jõuluvanadel vähe pistmist traditsioonilise Jõuluvanaga, kes Põhjapoolusel elab. Siinsete esivanemad on hoopiski trollid ja neil on ka vähemalt minu jaoks veidrad ülesanded. Esimesed kaks hiilivad lauta ja teevad midagi piimaga, kolmas kraabib pannidelt sinna jäänud toidu, neljas lakub puhtaks lusikad, viies potid, kuues puukausid, seitsmes paugutab ustega, kaheksas sööb ära kõik koore, üheksas varastab vorsti, kümnes piilub akendesse, üheteistkümnes nuusutab ja näksab kooke ja küpsiseid, kaheteistkümnes armastab kangesti liha ja kaheteistkümnes, kes tuleb jõululaupäeval, nurub küünlaid. Ehk siis ametlikult ei too mitte ükski neist kingitusi, pigem otsivad endale midagi. Lisaks jõuluvanadele on ka Jõulukass, kelle ülesandeks on süüa ära need lapsed, kellele Jõuluvana mitte ühtegi riideeset ei too. Jõuluvanadel on veel ka kurjad vanemad, ju nad sellepärast käivadki külapealt endale head-paremat otsimas.
Jõulukaunistuste ja -tuledega siin ei koonerdata ja on maju, mis võivad vabalt konkureerida ameerika jõulufilmides nähtuga.
Jõulujoogiks on siin Malt-Apelsin, mis on kokku segatud maltoosast ja apelsinilimonaadist ja maitseb lihtsalt suurepäraselt. Olen seda juba liitrite viisi ära joonud ja jätkan samas vaimus. Maitseb nagu taherberi.
Saare põhjaosast on pärit traditsioon teha laufabrauð'i, mis otsetõlkes on "leheleib". Välja näeb see nii, et ümmargustele ja õhukestele lehttaignast lehtedele lõigatakse mustreid ja seejärel küpsetatakse õlis. Hea snäkk vahelduseks magusatele küpsistele ja piparkookidele.
Piparkoogid on siin täpselt samasugused, nagu kodus. Maitsevad samamoodi, kaunistatakse samamoodi ja isegi vormid on väga-väga sarnased.
Hapukapsa ja verivorsi asemel on neil suitsutatud lambaliha ja lumepüü. Esimest olen proovinud ja on väga hea. Lindu veel ei ole, aga sellele on kõvasti reklaami tehtud, nii et loodetavasti ei ole mu ootused nüüd liiga kõrged.
Ka siin on põhiline päev jõululaupäev ehk 24. detsember ja kingitused jagatakse sel päeval, mitte 25. hommikul. Kuusk tuuakse tuppa 23. õhtul või 24. hommikul.
Igatahes minu meelest suurt erinevust jõulude tähistamises ei ole, pigem on lahknevused detailides.
Aa... Lumega on siin jõulude ajal ka nagu meil - 24. sajab enamasti vihma, minul sel aastal vedas ja eile õhtul tuli lumi maha. Ehk siis valged jõulud üle pika aja.

Gleðileg jól og farsœlt komandi ár!

Lühisissekanne

"Do you speak English?"
"Yes I do."
"I'm calling from England. Where are you from?"
"Estonia."
"Oh, then you don't speak the same English as we do."

Ah?!?!?!

Tähelepanekud vol 2

14. Islandi lapsed on tõenäoliselt maailma ühed õnnelikumad, sest neil on 13 Jõuluvana. Et asi veidi ausam ülejäänud lastega võrreldes oleks, siis on Jõuluvanadel kurjad vanemad ja õel Jõulukass.
15. Alkoholi saab osta alates 21. eluaastast ja autojuhiload juba 17 aastaselt.
16. Perekonnanimed on suur suur haruldus, enamusel on perekonnanime asemel isanimi ja vastavalt siis naistel ja meestel -dottir või -son selle lõpus.
17. Parkimise eest maksmata jätmine on siin odavam kui Tallinnas selle eest maksmine - trahv on 100 EEKi ja kui kolme päeva jooksul ära maksad, siis saad veel paarkümmend krooni hinnaalandust.
18. Hambaarst on väga kallis, üks poolakas näiteks sõitis Poolasse hambaarsti juurde - nii pidi odavam tulema.
19. Raamatukogus on artoteek ehk siis saad endale koju pildi rentida, kui väga meeldima hakkab, siis läheb makstud rent maali hinnast maha.
20. Poepiparkoogid maitsevad täpselt sama moodi kui Eesti poepiparkoogid.
21. Kuna siin jala väga ei käida, siis keegi ei tee kõnniteid ka lumest puhtaks. Kui ma nüüd selle suure sumpamise peale vihaseid jalalihaseid ei saa, siis ma olen ikka väga pettunud.
22. Jõulud on siin ilmselgelt lemmikpüha - majad on kaunistatud peaaegu sama värvi- ja valgusküllaselt kui kõige jõululikemas Ameerika filmides.
23. Lõpuks soovitus kõigile, kes viibivad välisriigis, mille keelt nad ei oska - enne kinno minekut kontrolli, et film oleks arusaadavas keeles. Muidu veedad poolteist-kaks tundi üritades meeleheitlikult võõrastest keeltest tuttavaid sõnu otsides.
Selleks korraks kõik jälle.
Vertu sœll/sœl!

101 Reykjavik

Eelmisel nädalavahetusel käisin lõpuks tutvumas ka Reykjaviki ööeluga. Alustasime oma teekonda Hafnafjördurist (mis on minu elupaigaks), kus proovisime kurikuulsat mädandatud haikala, millele juuakse peale pits jooki nimega Black Death. Kahjuks pean ütlema, et pettusin mõlemas. Kahtlustan, et sattusime mingi kerge turistiversiooni otsa, kuna kala oli suhteliselt maitsetu, jook oli väidetavalt 40-promilline, kuid pitsi Eesti viinaga seda nüüd küll võrrelda ei saa. Kui kala oleks olnud nii tugeva ja jubeda maitsega, kui räägitakse, siis antud joogist ei oleks selle alla loputamiseks kaugeltki piisanud.
Edasi liikusime Reykjavikki, mis on umbes 10 km Hafnafjördurist. Kesklinnas käis päris korralik melu. Peatänava ääres on suhteliselt palju baare ja kohvikuid, inimesed liikusid muudkui ühest teise ja tänav ise oli pidevalt rahvast täis. Sel laupäeval sõitsin sealt autoga läbi ja mingit kiirust arendada ei saa, kuna inimesed voorivad autoteel. Ilmselt üleüldise globaliseerumise tulemusena suuremaid erinevusi Tallinna ööeluga ma ei märganud. Kokteilimenüüd on väikeste erinevustega, kuid peamised joogid on ikka samad, inimesed liiguvad samamoodi baaridest klubidesse ja sealt rämpstoidukohvikuisse, kontsakingi kantakse koduteel näpuotsas (kuigi Eestis oktoobri lõpus seda vist väga ei näe) ja mehed arvavad, et joogiga ostavad nad endale ka automaatselt telefoninumbri ja/või kaaslase kogu õhtuks.
Loodetavasti ajapikku tuleb elamusterohkemaid peoõhtuid.

PS. iPhone on lõpuks ka siia jõudnud ja maksab hingehinda.